jaan 08
3
[lang_et]Alates 1998. aastast hakkas Eestis ilmuma Ajaloolise Ajakirja nime kandev ajalooteemaline teadusajakiri. Kaane pealt võis lugeda numbrit 1 (100). Tegemist oli nii seni Kleio nime alla tuntud väljaande kui eelkõige ka kahe maailmasõja vahelisel perioodil samanimelise maineka ajalooajakirja (vt Tiit Rosenbergi artikkel Kleios nr 8, 1993) mantlipärijaga. Juubelinumbris andis Ajaloolise Ajakirja järjepidevuse taastamisloost põhjaliku ülevaate Aadu Must (peatoimetaja 1988-2006).
Alljärgnevalt tähtsamad daatumid Ajaloolise Ajakirja tegevuses:
- 1920 Rühma Tartu Ülikooli ajalooõppejõudude initsiatiivil luuakse Akadeemiline Ajaloo Selts
- 1921 Akadeemiline Ajaloo Selts moodustab Ajaloolise Ajakirja toimetuskolleegiumi.
- 1921– 1932 Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja on Peeter Tarvel.
- 1922 Ilmub Ajaloolise Ajakirja 1. number.
- 1922–1927 Ajalooline Ajakiri ilmub Odamehe kirjastuse väljaandel.
- 1927–1940 Ajalooline Ajakiri ilmub kirjastuse Loodus väljaandel; paraneb ajakirja välimus, suureneb selle maht.
- 1932–1937 Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja on Hans Kruus.
- 1937–1940 Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja on Otto Liiv.
- 1940 Ajaloolise Ajakirja väljaandmine seiskub Nõukogude okupatsiooni tõttu.
- 1941 Ajalooline Ajakiri reorganiseeritakse nõukogulikuks Ajaloo Ajakirjaks. Toimetajaks saab Hugo Rebane. Ilmub ajakirja 3 numbrit. Sõjaoludes ajakirja ilmumine lõpetatakse.
- 1979 Noorte ajaloolaste seminarlaagris Taevaskojas räägitakse Ajaloolise Ajakirja taastamise vajadusest ja selle võimalikust programmist.
- 1987 Tartu Inseneride majas toimub Tartu ajaloolaste diskussiooniõhtu. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna noored õppejõud Aadu Must ja Margus Laidre lubavad uurida Ajaloolise Ajakirja taastamise võimalusi ning koostada ajakirja esimese numbri.
- 1987 Ajaloolise Ajakirja taastamise ideed toetab Tartu Ülikooli ajaloo osakonna kateedrite koosolek.
- 1988–1998 Kleio (pea)toimetaja on Aadu Must.
- 1988 Tartu Ülikooli kirjastusele antakse üle ajakirja arvutil küljendatud ja maatriksprinteriga väljatrükitud 1. number. Väljaanne saab loa ilmuda nimetuse all “Teaduslik–populaarne ajaloo almanahh Kleio”.
- 1989 Ilmub Kleio 1. number.
- 1989–1991 Kleio ilmub Tartu Ülikooli väljaandena. Trükikulud katab ülikool. Toimetus– ja küljendustööd tehakse ühiskondlikus korras. Uue numbri väljaandmise eeltingimuseks on eelmise läbimüümine (väljaostmine).
- 1991 Kleio hakkab ilmuma Ajaloo ajakirjana. Väljaandmiseks luuakse ajaloolaste aktsiaselts Kleio.
- 1992 Kleio ilmumissageduseks saab 2 numbrit aastas.
- 1992 Ilmub Kleio erinumber 1949. aasta küüditamine Eestis. Tallinn. Nõmme. Harjumaa.
- 1994 Avatud Eesti Fondi toetusel ilmub Kleio erinumber inglise keeles ja toimetus deklareerib oma püüet publitseerida igal aastal üks inglisekeelne Kleio. Rahapuudusel jääb üritus katki.
- 1995 Kleio ilmumissageduseks saab 4 numbrit aastas.
- 1995 Ajakirja väljaandmist toetab Eesti Teadusfond.
- 1996 Aktsiaselts Kleio hääbub rahaliste vahendite ammendumise tõttu. Ajakirja ilmumine jätkub ülikooli rektoraadi, ajaloo osakonna ja Eesti Ajalooarhiivi ühekordsete toetuste najal.
- 1997 Professor Aadu Musta autasustatakse Ajaloo Ajakirja Kleio loomise ja pikaajalise toimetamise eest Tartu Raepreemiaga.
- 1998 Ajakirja väljaandmiseks luuakse Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio.
- 1998 Ilmub ajakirja saksakeelse väljaande Steinbrücke 1. number. Toimetus loodab, et see ei jää viimaseks.
- 1998 Ajalookirjanduse Sihtasutuse Kleio nõukogu taastab korduvalt deklareeritud järjepidevuse ning publitseerib Kleio 23. numbri asemel Ajaloolise Ajakirja üldise järjekorranumbriga 100.
- 2006 Ajaloolise Ajakirja peatoimetajaks saab Pärtel Piirimäe.
- 2007 Pärast mõneaastast pausi hakkab ajakiri värskendatud välimuses taas ilmuma. Ajakiri muutub kakskeelseks (eesti ja inglise k). Ajakirja 119 ja 120 numbri väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
- 2007 Ilmub erinumber “Eesti talurahva ja põllumajanduse ajaloost. The history of peasantry and agriculture in Estonia” 2007, 3/4 (121/122).
Koostanud Leane Morits, Pärtel Piirimäe [/lang_et][lang_en]
“Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal” is a bilingual (Estonian-English) peer-reviewed academic journal that is focused primarily on the history of Estonia and the Baltic region. The journal appears four times a year. The articles published in the journal are abstracted and indexed in ABC-Clio Historical Abstracts.
The history of “Ajalooline Ajakiri” goes back to 1922 when the first issue was published by the Academic History Society in Tartu. The journal was closed down in 1940 due to the Soviet occupation and was subsequently reorganized into a Soviet-style journal called “Ajaloo ajakiri”. Only three issues appeared before the final closure of the journal during the World War II.
The ideas to revive the journal had popped up among Tartu University historians already in the 1970s, but it was only during the liberalization of the Soviet regime in the second half of the 1980s that it became possible to realize these ideas in practice. In 1989 the first issue of the journal appeared under the title “Kleio” (it was not yet possible to declare the continuity with the independence-era journal). Since 1995 Kleio was published four times a year.
In 1998 the Foundation “Kleio” was established for the publication of the journal. In the same year the continuity with the pre-war journal was declared. Instead of the 23rd issue of “Kleio”, the 100th issue of “Ajalooline Ajakiri” was published.
Professor Aadu Must, the leading figure behind the refoundation of the journal, acted as the Editor for almost twenty years (1988-2006). In 2006 the editorship was assumed by Pärtel Piirimäe. This brought about several changes in the look and the character of the journal. The journal became bilingual, bearing the new title “Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal”. The first issue that contains articles both in Estonian and in English is the special issue “The History of Peasantry and Agriculture in Estonia (2007, 3/4).[/lang_en]
Eesti
